5 soovitust kuidas kinnisvaratehingut tehes mitte petta saada

Sarnaselt paljude teiste valdkondadega on täna ka kogu kinnisvaratehingu tegemiseks vajalik ametlik info hõlpsasti internetist kättesaadav. Mida ja kust peaksid kontrollima enne ostu-müügitehingu (aga miks mitte ka üüritehing) tegemist? Alljärgnevat on mõistlik silmas pidada nii müüjatel kui ostjatel.

       1. Ehitusregistri andmed

Kui teed tehingut mille objektiks hoone(d) või osa (korter), siis tea, et sellega seotud andmed on registreeritud Ehitisregistris. Seal on kirjas ehitise suuruse, konstrutsiooni jms parameetrid. Samuti andmed energiamärgise ning dokumentatsiooni (ehitusluba, kasutusluba jms) kohta.

       2. Maakatastri andmed

Maa-Ameti poolt hallatavas maakatastris on kajastatud nii kinnisasjade pindalad, piirid, sihtotstarbed, paljudel juhtudel ka olulised piirangud (nt muinsus- ja looduskaitse, samuti trasside kaitsevööndid jms). Pidevalt uuendatav aerofoto on seotud katastriüksuse piiridega, mis võimaldab üldjoontes hinnata, kas aed on ikka naaberkruntide piiril või tulevase tüliallikana hoopis osaliselt juba naabri hoovis.

      3. Kinnistusraamatu andmed

Kuigi notar kontrollib tehingu tõestamisel kinnistusraamatu andmeid peaaegu reaalajas, tasub seda teha juba ostuprotsessi alguses. Esmalt veendumaks, et end vara omanikuks tituleeriv isik seda ka on. Kindlasti teha kontroll juhul, kui on kavas sõlmida broneerimiskokkulepe. Olulise infona on Kinnistusraamatusse kantud naaberkinnistute või tehnovõrkudega seotud piirangud (servituudid jms kasutusõigused), kaasomanike kasutuskorrad (märke aluseks olevat lepingut tuleb siiski küsida kinnistu omanikult) jms muud olulised märked. Samuti hüpoteegid, mis küll peaaegu alati tehingu käigus kustutatase, kuid mõnel juhul võivad saada hoopis tehingu ärajäämise põhjuseks. Kuigi kinnistusraamat on avalik www.kinnistusraamat.rik.ee, siis andmeid (v.a. enda kinnistud) saab kontrollida vaid tasu eest. Suurematel maaklerbüroodel on registriga lepingud ning nad teostavad vastavad kontrollid oma klientide eest.

     4. Ehitus- ja kasutusõigusega seotud dokumendid

Järjest enam kõneainet pakkuvate ehitus- ja kasutuslubade olemasolu saab kontrollida Ehitisregistrist www.ehr.ee. Kuigi alates 01.04.2016 on ehitusdokumentide menetlemine elektrooniline ja seega tulevikus nähtavad ka projektid jms dokumendid, siis varasema ajaloo kohta on vaid info dokumendi olemasolust. Näiteks ehitusloa sisu ja selle aluseks oleva projektiga tutvumiseks peab külastama kohaliku omavalitsuse arhiivi. Õnneks on olukord parem planeeringute osas – viimastel aastatel on planeeringute peamised dokumendid – põhijoonis ja seletuskiri, samuti info planeeringu staatuse kohta – muudetud avalikuks (Tallinnas nt www.tpr.tallinn.ee). Ent kuna planeerimine on keerukas protsess, siis tasub kohaliku omavalitsuse arhiivis tutvuda terve planeeringu kaustaga.

Kui olemasoleval omanikul on mingid ehitisega seotud dokumendid (nt projektid, load, ekspertiisid jms), siis tasub neid kindlasti ostjale tutvustada enne tehingut.

      5. Korteriühistu dokumendid

Pole kahtlust, et müüja peaks esitama ostjale (või ostja neid ise küsima) kinnisvara majandamise ja kuludega (sh kommunaalteenused, ühiste laenude maksed, avalikud koormatised jms) seotud dokumendid. Oluline pole mitte ainult küttekulu ja remondifondi maksed, vaid ka ühistu laenukoormus, kogutud remondifondi suurus jms. Soovitan isegi üle vaadata korteriühistu viimase majandusaasta aruande ning viimaste üldkoosolekute otsused ja juhatuse teated. Nii tekib aimdus, milline on olnud kaasomanike ning juhtide lähenemine ühisele varale.

Kui oled plaanimas müügitehingut ja erinevates andmebaasides info otsimine tundub keerukas, siis on Eestis ka selles osas elektrooniline abimees olemas. Kinnisvara24 portaalil on liidestused nii Ehitisregistri, Maakatastri kui ka Maa- ametiga ja kuulutust sisestama hakates saad ühe nupuvajutusega kogu seal oleva informatsiooni lisada oma kuulutusele. Säästab oluliselt aega ja vaeva.


Seotud artiklid