Ekspert: kinnisvaralangusega sai kõige rohkem pihta keskklass

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul läheb kõige kallimate ja odavamate korterite müük pea tavapäraselt, aga enim kannatab tehingute nappuse all keskklassile ehitatud kinnisvara.

„Natuke üllatavalt läheb väga kallite kodude müük võrdlemisi hästi. Praegu pakutakse Tallinnas edukalt 4-5 projekti, mille ruutmeetri hind jääb 6000 ja 10 000 euro vahemikku ja kus katusekorterid maksavad lausa miljoni. Need on üksikud ja väga heas asukohas arendused, mida varakad inimesed on pikalt oodanud. Selliseid ostjaid ja arendusi on muu mahuga võrreldes vähe, aga paistab, et turuseis neid suurt ei mõjuta,“ ütles Habal.

„Nõudlus on ka niiöelda säästuarenduste, 3000-4000-eurose ruutmeetri hinnavahemikku jäävatele uutele kodude. Odavama otsa kodude osas on trend juba viimased 15 aastat, et need lähevad järjest väiksemaks. Planeeringud on paremini lahendatud, koridorid on ära kadunud ja näiteks 55-ruutmeetrine kolmetoaline korter tundub juba täiesti normaalne. Inimesed eelistaks pigem uut kodu, samas odavama otsa uusarenduse puhul on tehtud kompromisse ka näiteks viimistlusmaterjalide kvaliteedilt ja sellega tuleb arvestada,“ rääkis Habal

„Kinnisvarasektori põhjal hinnates paistab kõige suurema löögi all keskklass, kes võib küll 3000-4000 eurot palka teenida, aga sellest suurt midagi üle ei jää või pole sääste tekkinud. Kõige rohkem ongi viimastel aastatel sellele sihtgrupile ja igas mõttes keskmist kinnisvara ehitatud, mis hinna poolest on juba kallimas otsas – 4000-5000 eurot ruutmeeter. Selliseid arendusi on palju ja kui millegagi ei eristu, siis on müük aeganõudev,“ rääkis Habal. „Kui seni arvestasid arendajad, et keskmine projekt müüakse Tallinnas välja aastaga, siis nüüd võtab müük kaks korda kauem aega,“ ütles Uus Maa juhatuse liige.

“Sageli peetakse korterite müügi peamiseks mõjutajaks kallist laenu, täpsemalt kõrget Euribori määra. Samas on aina olulisemaks teguriks muutunud pankade poolt tähtajaliste hoiuste eest pakutavad kõrged intressimäärad. Kodumajapidamiste hoiuste maht kuuekuuliste ja pikemate tähtajaliste hoiuste osas kasvas eelmise aasta veebruari lõpu seisuga ligikaudu 2,5 miljardilt eurolt tänavuse veebruari seisuga peaaegu viie miljardini. Seega moodustavad need hoiused ligikaudu 42% kõigist hoiustest, mis tähendab, et suur osa sellest rahast ei liigu hetkel kinnisvaraturule,” märkis Habal.


Seotud artiklid