Kilingi-Nõmme linnakeskus muutub tervislikuks metsapargiks

Saarde Vallavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid arhitektuurivõistluse, et leida terviklik ruumiline lahendus Kilingi-Nõmme keskosale, mis hõlmab keskväljakut, Pärnu tänava keskset osa, lauluväljakut, Vabadussõja monumendi parki, bussijaama ning vallavalitsuse hoonet. Võistluse võitis arhitektuuribüroo Stuudio Tallinn OÜ ideekavandiga „Teerist“ (autor Villem Tomiste). 

Žürii hinnangul on võidutöö selge ja visuaalselt mõjuv ideelahendus, kus kaks kõige olulisemat komponenti – peatänav ja keskväljak – on kõige õnnestunumalt lahendatud. Lisaks tunnustasid  žüriiliikmed  ideekavandi autorit  kohaliku identiteedi otsingute eest.

Saarde vallavolikogu esimehe Eiko Tammisti sõnul korraldati võistlus vallaelanikke kaasates ning lähteülesandesse said kohalike ootused seeläbi selgelt kirja. Esitatud ideekavandite hulgast parimaid valida oli raske, kuid mitte võimatu.  

Võidutööd eristas teistest väga julge ja uuenduslik linnaruum. Samas jäi töö kompaktseks, koondades kogu võistlusala üheks tervikuks. Võidutöö tekitas tunde, et sellises linnas ma tahangi elada,” kommenteeris Tammist. 

Eiko Tammisti sõnul toob uus keskus uute tegevusvõimalustega inimesed loodetavasti kodudest rohkem välja, mis rahvatervise seisukohalt on ainult positiivne, lisaks rahustab uus linnaruum liiklust, muutes elukeskkonna turvalisemaks. „Linn muutub turistidele atraktiivsemaks, mis  omakorda elavdab majandust. Kõike eelmainitut arvestades jääb Kilingi-Nõmme siiski väikeseks aedlinnaks, kus on hea suureks kasvada ja vanaduspõlve veeta,“ lisas Tammist.

Võidutöö soovitab Kilingi-Nõmme keskusesse luua kunagisele metsapealinnale omase taimestiku ja meeleolu, et eri ajastutel rajatud haljakud ja rohealad terviklikuks metsapargiks kokku lõimida. Keskväljak on kavandatud kesklinna pargi ja bussijaama vahelisele alale teede ristumispunkti ning on üheks lüliks linna peatänavast. Turu ja Laada tänava vaheline Pärnu maantee lõik tõstetakse kõnnitee tasandile. Peatänav teeb väljakul väikese jõnksu, et rahustada liiklust ning lisaks võimaldab teetrassi nihutamine rajada suurema ja nüansseerituma valgusküllase väljaku.

„Võidutöös pakutud peatänava ehk Pärnu tänava telje nihutamine on tugev ja julge idee, mis töötab hästi koha ümbermõtestajana ja sobib kesklinna. Liikluse rahustamise seisukohast on „Teerist“ üks parimaid töid ning L-kujuline keskväljak mõjub sümpaatselt. Aktiivsed tegevused on toodud linna keskmesse ja tänavaruumi. Võistlustöö visuaalne keel on julge ja uut identiteeti loov, samas on kavandatavad ruumilised sekkumised olemasolevat linnakeskkonda arvestavad ja tugevdavad,“ kommenteeris žürii liige ja programmi „Hea avalik ruum“ juht Kalle Vellevoog.

Keskpargi teerajad korrastatakse ja haljastus mitmekesistatakse ning sõjajärgselt tekkinud teedevõrku arendatakse edasi. Teerada Oja tänavale muudetakse intuitiivselt loetavaks, et ka külalisel oleks lihtsam  järve äärde jõuda. Suunanäitajaks on keskväljakult lähtuv vantidel valgustuslahendus. Pargi keskossa rajatakse väikese lilleaasaga plats.

Keskväljak on liigendatud erinevateks miljöödeks ning sündmuste ehk tegevusala jaotub kolmeks. Pärnu maantee teljel  asuvale platsile tuleb linnagalerii  iga-aastaselt vahetuvate näitustega. Kolmnurksed stendid on liigutatavad, et suursündmuste ajaks või talvel näiteks uisuplatsi rajamiseks need vajadusel eemale viia.  Põhjasuunas sirutub turuplats, mille lääneservas võiks paikneda pikk laud, mida kasutada nii turuleti kui pidupäeval kogukonda siduva söögilauana.

Platsi õhtupäikese küljel asuvad väikesed lehtlad, kust saab jälgida linnamelu justkui privaatse terrassiga loožist. Väljaku kagunurka on kavandatud istumistrepistik ja selle ette sile plats, millelt vaadata laululaval toimuvat. Kõikide keskväljakuga külgnevate ärihoonete esistele on samuti pakutud avarad terrassid, et oleks võimalik oma ärid avada linnaruumi.

Turuplatsi põhjatippu, kus kohtuvad pikk laud ja lehtlate tänav, on kavandatud purskkaev. Platsi pinnast purskuvad joad loovad ringja seina, mis tekib ja kaob, pimedal ajal on veejoad alt valgustatud. Platsil kasutatav mööbel võiks olla liigutatav: nii saab tooli sättida just sinna, kus on huvitav või kus paistab päike. Toole on mitut tüüpi, nii ühekohalisi kui mitmekesi istumiseks.

Kilingi-Nõmme keskuse arhitektuurivõistlusele laekus kokku kümme ideekavandit.

Arhitektuurivõistluse preemiafond oli kokku 25 000 eurot.

I preemia (9 000 eurot) läks Teeristi autorile Villem Tomistele arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn OÜ.

II preemia (7 000 eurot) sai ideekavandi Metsaline eest arhitektuuribüroo Nikita Atikin OÜ, autorid Eva Kedelauk, Kristel Niisuke ja Kristiina Way).

III preemia (5000 eurot) pälvis ideekavandi Kuldseen“ eest arhitektuuribüroo  KA Arhitektid OÜ, autor Erkki Annama.

 

Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat, kumbki suuruses 2 000 eurot, arhitektuuribüroo Arhitekt Must OÜ ideekavandile „Tuiksoon“ (autorid: Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving, Luisa Maria Männilaan, Patrick Barbo) ja arhitektuuribüroo Stuudio TÄNA ideekavandile „Tüvi“ (autorid: Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Tristan Krevald ja Madis Eek).

Võistluse žüriisse kuulusid Saarde vallavolikogu esimees Eiko Tammist, Saarde abivallavanem Mait Talvoja, Saarde vallavalitsuse haldusnõunik Martti Rooden, programmi „Hea avalik ruum“ juht Kalle Vellevoog Eesti Arhitektide Liidust, lisaks Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Karli Luik ja Margit Aule ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajana maastikuarhitekt Rutt Piir.

 


Seotud artiklid