Koduostja eelistab uusarendust või renoveeritud korras kodu

YIT Eesti kevadel läbi viidud uuringust selgus, et suurem osa eestlastest eelistavad kodu ostmisel uusarendust või renoveeritud, heas korras eluaset. Eriti soosisid uusarendusi ja korda tehtud elupaiku kuni 30-aastased noored, kellest suurim osa eelistaks maksimaalselt 5 aastat vana kodu.

YIT Eesti korraldatud uuringus osalenud inimestest vastas tervelt 44%, et kodu ostmisel eelistaksid nad kuni viie aasta vanust elupaika. Pealinlastest 46% ostaksid aga veelgi värskema kodu mõnes uusarenduses, mis on viimistletud ning sissekolimiseks valmis. Uuringu läbiviimist koordineerinud ettevõtte esindaja Kadi Aljase sõnul peegeldavad tulemused, et kodu valides prioritiseeritakse üha enam seda, et ostetava kinnisvara tehnilistes lahendustes ja energiatõhususes ei peaks pettuma. Sellegipoolest leidus tema sõnul siiski ka neid, kes hea meelega vanema maja või korteri ostaksid.

„Veidi üle kolmandiku vastajatest arvas, et oleksid nõus ostma 6-30 aastat vana, kuid renoveeritud kodu. Vanemaid ja väga vanu renoveerimata kodusid julgeksid kaaluda vaid vähesed – huvi nendesse parameetritesse sobituvate korterite vastu jäi leigeks pea igas vanusegrupis. Samas selgus, et pealinnas kaugenedes on neid, kes on nõus ostetava kodu renoveerimisse panustama, oluliselt rohkem. Tallinlased paistavad olema ümberpöördumatult uute kodude usku,“ rääkis Aljas.

Seejuures paistab eriliselt silma kuni 30-aastaste noorte sihtrühm, kellest 65% eelistaksid maksimaalselt 5 aastat vana kodu. Teiseks eelistuseks oleks juba viimistletud korter uusarenduses, mida kaaluks 58% sellesse vanusegruppi sobitunud osalenuist.

“Vaid mõned üksikud noored oleksid valmis endale vanema ja remonti vajava korteri või maja soetama, eelkõige eelistatakse ikkagi kortereid, mis on võrdlemisi uued ning kuhu on võimalik koheselt sisse kolida. Seda võib selgitada ka asjaolu, et suur osa uuringust osa võtnud noortest pidas oluliseks, et nende kodu oleks piisavalt helikindel, ilusa välisilme, avara planeeringu ning madalate ülalpidamiskuludega. Need on omadused, mida vanemates elupaikades just tihtilugu ei leia,” arvas Aljas.

Üllatuslikult oleks pea iga kolmas inimene nõus kaaluma ka alles planeerimisjärgus korterit ehk kodu, mille ostmine toimub sisuliselt paberil olevate plaanide järgi. YIT esindaja rõhutab, et sellisel puhul kuulub koduostu juurde paar nüanssi, mida oleks tähtis teada ja tähele panna:

“Planeerimisjärgus korterit ostes peaks esmalt selgeks tegema pisemadki detailid – kas hoonel on ehitusluba, milline saab olema maja ümbritsev taristu või kuidas on plaanitud maja ümbrus viie aasta pärast. Kindlasti tasub uurida ka arendaja tausta: suuremate ettevõtete puhul pole reeglina põhjust ettevõtte elujõulisuses kahelda. Veel tuleb arvestada, et ostes kodu majja, mille puhul pole kopp veel maassegi löödud läheb reaalse sissekolimiseni kauem aega kui valmis korterit ostes. Samas jätab see rohkem aega ümbruskonnaga tutvumiseks, siseviimistluse valimiseks ning pisimuudatusteks,” ütles Aljas ja lisas, et eelkõige sobib see kõigile neile, kes soovivad kodu võimalikult palju oma käe järgi kujundada, kuid seda ilma ise suuremat organiseerimistööd ette võtmata.

 

YIT on Soome suurim ja Põhja-Euroopa üks juhtivaid linnaarendajaid ja ehitusettevõtteid, mille eesmärk on luua senisest jätkusuutlikumaid, funktsioneerivamaid ja atraktiivsemaid linnu ja elukeskkondi. Ettevõte arendab ja ehitab kortereid, äriruume ja terviklikke kvartaleid ning on spetsialist keerukates taristuehitusprojektides. Ettevõttes töötab ligi 7400 spetsialisti kümnes eri riigis. YIT 2020. aasta käive oli ligikaudu 3,1 miljardit eurot. YIT Oyj aktsia on noteeritud Nasdaq Helsingi Oy börsil.


Seotud artiklid