Eestis on ligi 3800 kilomeetrit rannajoont ja kui lisada siia sajanditepikkune meresõidu- ja kalapüügitraditsioon, siis on täiesti arusaadav, et väga paljudele on mere lähedus oluline. Sobiva mereäärse krundi otsinguil kehtib tuntud reegel, et parima tulemuse tagab hea eeltöö!

Kui su esivanemad on pidanud kunagi rannakaluri ametit või oled ise jõudnud soetada maakodu, mille trepilt õnnestub peaaegu et varbad merre pista, siis luba ennast õnnitleda – kuulud väheste äravalitute hulka! Neile, kel mereäärse kinnistu mõtted alles meeles mõlguvad, toon välja mitu asjaolu, millega arvestamine säästab nii hilisemate pettumuste kui ka rahakoti liigse tühjakspigistamise eest. Millest alustada?

Asukoht

Milline piirkond on kõige südamelähedasem? Kas otsid privaatsust või eelistad välja arendatud piirkonda, kus kõik käe-jala juures? Asukoht on see, mida hiljem muuta ei õnnestu! Tasub mõelda ka sellele, kas soovid krundile võtmevalmis maja või hakkad ise tasapisi ehitama. Kui ise, siis kas lähedal on tuttavaid-sugulasi, kellelt vajadusel nõu ja abi küsida või tööriista laenata? On oluline vahe, kas sõita mootorsaagi rentima 150 km kaugusele või kõndida 100 meetrit sõbra koduni.

Oma silm on kuningas

Vaata krunt kohapeal üle, vajadusel ka korduvalt! Kuulutuse fotod ja maa-ameti geoportaali aerofoto ei anna tegelikku pilti, pealegi tekib oma tuleviku maa- või päriskodu leidmisel just kohapeal õige sisetunne.

Kaugus püsielukohast

On suur vahe, kas suvekodu krundile tuleb sõita kaks tundi autoga ja poolteist praamiga või oled päral 30 minutiga. Lisaks ajakulule survestab kaugem asukoht ka rahakotti. Kaugus suurematest asustatud punktidest mõjutab küll maa hinda, kuid mitte alati. Üldiselt on mereäärsed krundid suuremate keskuste lähedal siiski oluliselt kallimad kui näiteks Sõrve säärel või Häädemeestel.

Merepiir või mere lähedus

Kas su nägemus mereäärsest (maa)kodust on see, et astud kohvitassiga oma paadisillale, või oled nõus randa jõudmiseks näiteks 30 minutit jalutama? Sel juhul on tegu pigem merelähedase kinnistuga, kuid see ei pruugi alati miinuseks olla. Eriti rahaliselt.

Otsing

Kui sul on mingi nägemus olemas, siis ava kinnisvaraportaal ja vali välja sobiva hinnaga pakkumised meeldivas piirkonnas. Kaardiotsingut kasutades õnnestub need kiiremini üles leida. Kui portaalist sobivat ei leia, võid maa-ameti geoportaalist huvipakkuvad krundid välja otsida ning e-kinnistusraamatu ja Google’i abiga otse omaniku poole pöörduda. See nõuab mugavustsoonist välja astumist, kuid sa tahada ju leida endale kõige sobivamat? Küsi ka tuttavatelt, sõpradelt ja töökaaslastelt – Eesti on väike ja keegi tunneb kindlasti kedagi, kes teab inimest, kes tahab müüa just sinu unistuste kinnistut!

Piirangud

Valik tehtud, tuleb välja selgitada, kas neile maatükkidele ka midagi ehitada tohib. Müstiliselt soodsate hindadega pakutakse mereäärseid krunte põhjusega, seega tee alati kaheetapiline kontroll. Esiteks: maa-ameti geoportaalis saad soovitud katastriüksustele lisada filtreid, mis näitavad ära üldised piirangud. Ehituskeeluvöönd on mandril hajaasustusalal reeglina 100 m ja meresaartel ning Narva-Jõesuus 200 m, kuid tasub arvesse võtta, et maa-ameti geoportaal ei kajasta kohalike omavalitsuste kehtestatud piiranguid. Täpsema info ehituskeeluvööndite kohta leiab Riigi Teatajast, ranna ja kalda kaitse seadusest.

Teiseks võta kindlasti ühendust kohaliku omavalitsusega, saada neile katastrinumbrid ja uuri ehitamisvõimaluste kohta. Võid saada nii ebameeldiva kui ka meeldiva üllatuse osaliseks, sest omavalitsustel on voli teha üldplaneeringus erandeid. Võib juhtuda, et krundile, kuhu veel aasta tagasi ehitada ei tohtinud, võib täna juba majakese püsti panna. Võimalusel palu kirjalikku vastust. Ühe eriti meeldiva erandina võib välja tuua asjaolu, et kui krundil leidub mõne vaarisadeaegse hoone vundament, mis asub otse mere kaldal, siis ehituspiirang ei kehti. Ehk suure tõenäosusega saab vundamenti majakese rajamiseks kasutada ja seda hoolimata ehituskeeluvööndist.

Ehitamist piiravaid asjaolusid võib olla veel (looduskaitselised, muinsuskaitselised, elektriliinide/rajatistega seonduv), aga ka nende kohta leiad vastused maa-ameti geoportaalist, täpsustusi küsi omavalitsusest.

Juurdepääs

Kõige parem, kui krundile pääseb avalikult teelt. Kui erateelt, siis tuleb välja selgitada, kas juurdepääsuks on seatud servituut või on kokkulepped maaomanikega sõlmitud muul viisil. Eriti oluline on juurdepääsutee olemasolu juhul, kui kasutad maa ostmiseks panga abi – selle puudumisel võib laen saamata jääda. Servituutide, samuti kinnistule seatud hüpoteekide ja muude piirangute olemasolu saab vaadata kinnistusraamatu registriosa väljavõttelt, see maksab kaks eurot.

Elekter

Ilma elektrita me elu ette ei kujuta, sestap tuleb enne ostu küsida elektriliitumise maksumust. Rusikareegel on, et kui lähim liitumispunkt (alajaam) asub kuni 400 m kaugusel, tuleb maksta vaid liitumistasu soovitud amprite alusel, 1 ampri hind on 156 eurot. Kui alajaam jääb kaugemale, on vaja maksta ka teatud protsent liini rajamistasust.

Vesi ja kanalisatsioon

Hajaasustuspiirkondades puudub tsentraalne veevarustus. Kui krundil puudub ka salv- või puurkaev, tuleb see endal rajada. Hind sõltub puuraugu sügavusest ja pinnasest, meetri puurimise hind on 75–85 eurot ja kaevu sügavus umbes 30 meetrit. Lokaalse kanalisatsiooni septikute hinnad algavad 1000 eurost, lisandub torustiku ja paigalduse hind.

Aspekte, mida mereäärse krundi valikul silmas pidada, on küllalt palju. Õnneks on alati võimalus kasutada professionaalset maaklerteenust, kui endal aega napib!