Milline looduskivi sobib sillutiseks terrassile, trepile, jalgrajaks? Miks eelistada looduskivi?

Looduskivi kasutamine ehituses ja viimistluses on loodusele oluliselt väiksema jalajäljega kui kunstlikult toodetud plaat- ja kivimaterjalid. Looduskivimaterjale on inimesed kasutanud aastatuhandete vältel ja seetõttu on väga hästi teada, kuid hästi need sajandite jooksul on erinevatele oludele ja kasutamisele vastu pidanud. Aga millised kivid sobivad Eestis välitingimustesse?

„Looduslikud sillutiskivid ja -plaadid on enamikest betoon- ning tehiskividest praktilisemad, lihtsalt väga laiast looduskivide valikust tuleb välja valida külmakindlad ja vastupidavad materjalid. Näiteks õige paksusega ja pinnatöötlusega graniit on ilmastikukindel ning vastupidav, samas marmor ja paekivi ei sobi enamasti meie kliimas sillutiskivideks,” toob näiteks Eestis juba aastast 1990 looduskive müünud Lossikivi OÜ asutaja ja omanik, geoloog Aivar Allikmaa.

Liivakivide puhul on tema sõnul olemas väga hea ilmastikukindlusega materjale, aga ka vähemtsementeerunud liivakive, mida sillutiseks ei soovita. „Sillutiseks sobivad on aga veel porfüürid, basaldid ja teised tardkivimid, samuti kvartsiidid. Looduskivi eelis on kindlasti keskkonnasõbralikkus, sest nende materjalide tootmisel ei teki kahjulikke jäätmeid ning materjal on taaskasutatav. Üheks heaks näiteks on porfüürkivist täringukivid, mida Itaalias võetakse vanadelt teedelt ja platsidelt üles ning pannakse paigaldatakse uude kohta. Kasutatud täringukivid lastakse läbi trumli ning pärast trummeldamist on need jälle nagu uued.”

Laias laastus võib sillutuskivid jagada:

  • Vabakujulised loodusliku pinnaga plaadid.
  • Murtud, põletatud, loodusliku pinnaga või trummeldatud täringukivid.
  • Karestatud pinnaga sillutisplaadid eri mõõtudes ja paksustes.
  • Erinevad äärekivid.

Vabakujulisi loodusliku pinnaga plaate saab kihilistest kivimitest nagu paekivi, liivakivi, kvartsiit, porfüür ja gneiss. Nende plaatide paksus on reeglina kõikuv, näiteks 1-2 cm, 1-3 cm, 2-5 cm või 3-6 cm sõltuvalt kivimi looduslikest kihipaksustest. Mõnede materjalide looduslik pind võib olla küllaltki sile, aga mitte libe, teiste pind aga reljeefsem või isegi astmeline.

Täringukive valmistatakse enim graniidist, basaldist, gabbrost, aga ka porfüürist, liivakivist, marmorist ja mõnest paekivist. Enamlevinumad mõõdud on 5x5x5 cm, 10x10x10 cm, 14x14x14 cm, 10x20x10 cm, 14x20x14 cm, aga ka õhemad paksused nagu 10x10x5 cm. Giljotiini all tehtavate täringukivide mõõtude tolerantsid on reeglina küllaltki suured ning seetõttu paigaldatakse neid rohkem lehvikuna kui ridadena. Suuremate mõõtude korral peab arvestama veel suuremate tolerantsidega. Täringukivid võivad olla näiteks kõik küljed murtud pinnaga või pealt põletatud pind ja ülejäänud küljed murtud. Samuti pealt põletatud või vasardatud pind, alt saetud ja küljed murtud või hoopis trummeldatud pinnaga või sellised, mis on pealt ja alt looduslikud ning servad murtud. Valikut on igale maitsele!

Karestatud pinnaga looduskivist sillutisplaadid on erinevates mõõtudes ja paksustega, kuid tähtsaim on, et need ei oleks libedad ja oleksid piisava tugevusega. Kõnniteedel, kuhu auto ei sõida, võivad olla õhemad plaadid, ent rasketehnikat taluvad plaadid peavad olema olulisemalt paksemad. Plaadi paksus sõltub ka nende mõõtudest: mida suurem on plaadi mõõt, seda suurem võiks olla paksus. Ei ole soovitav kasutada teravnurkseid plaate, sest nende nurgad võivad ekspluatatsiooni käigus kergemini murduda.

Sillutisplaate tehakse erinevatest looduskividest, näiteks:

  • Graniidist (karestatud pinnaga, enamasti hallid, kollakad või punakad toonid)
  • Basaldist (karestatud pinnaga, enamasti tumehallid ja mustad toonid)
  • Gabbrost (karestatud pinnaga, enamasti tumehallid või mustad toonid, vahel roheka varjundiga)
  • Porfüürist (enamasti loodusliku pinnaga)
  • Kvartsiidist (enamasti loodusliku pinnaga, enamasti heledamad toonid)
  • Liivakivist (loodusliku või karestatud pinnaga, enamasti hallikad, kollakad või punakad toonid)
  • Paekivist (mõned ilmastikukindlad erimid enamasti loodusliku või karestatud pinnaga)
  • Kiltkivist või fülliidist (mõned ilmastikukindlad erimid, näiteks Orivesi must kiltkivi)

Tavapärasemad plaadimõõdud on 30×30, 30×60, 40×60, 60×60, 60×90, 60×120 cm ning nende paksus alates on 2 cm-st. Sillutisplaadid paigaldatakse killustik-liivalusele (paksemad ja suuremad plaadid) või paksemale mördikihile (kas muldniiskele või kuivale liiva-tsemendisegule). Vuukide täitmiseks tuleks kasutada spetsiaalset vuugisegu, eriti mugavad ja vastupidavad on epoksiidvuugisegud, mis ei vaja hiljem pesemist. Tsemendi baasil vuugisegude kasutamisel on vajalik pindade hoolikas ja mitmekordne pesu, et pinnale ei jääks inetut ja raskestieemaldatavat õhukest tsemendikirmet.

Peruu travertiin ehk Inkade kivi (Inka’s marble)

Suurepärase ilmastikukindluse ja tugevusega on travertiin, mis sobib suurepäraselt ka sillutiseks. Lossikivi on viis aastat müünud Peruust Kesk-Andide mäestikust enam kui 4 km kõrguselt kaevandatavast travertiinist õhukesi viimistlusplaate, sillutiskive, mosaiikplaate, fassaadiplaate, valamuid jne. Travertiini puhul on tegemist paekivi liigiga, mis on tekkinud allikalubjast kuumaveeallikates ja/või paekivikoobastes. Erakordselt kuum pinnasevesi lahustab ümbritsevat lubjakivi ja toob selle geisritena maapinnale, kus see jälle kivistub. Uus sete, tekkiv kivim – travertiin – on täis gaasimulle, mis setetest väljapääsu otsides annavad kivimile iseloomuliku avatud poorsuse.

Peruu Andide travertiini kaevandatakse alates 2006. aastast paigas, kus kunagine inkade kultuur saavutas oma kõrgtaseme. Travertiini murtakse maksimaalselt loodussõbralikult ja viimistlusplaadid valmistatakse parimat Itaalia kivitöötlemistehnikat kasutades nõudliku kvaliteedikontrolli all.

Võrreldes teiste turul olevate travertiinidega on Peruu kivim tihedam, suurema paindetugevuse ja väiksema veeimavusega. Kivim on erinevalt enamikest paekividest vastupidav sooladele ning on väga hea ilmastikukindlusega, mis võimaldab seda kasutada ka väga raskete klimaatiliste tingimustega regioonides. Peruu travertiinist toodetakse näiteks õhukesi 10 mm plaate mõõtudega 1200×600 ja 2400×600 mm, kusjuures plaatidel puuduvad tugevdusvõrgud. Selliste mõõtudega nii õhukest looduskiviplaati ei toodeta kusagil mujal maailmas.

Lossikivi on Peruu suurima travertiini kaevandava ja töötleva ettevõtte Minera Deisi ametlik esindaja Baltimaades ja Skandinaavias. Peruu travertiinist erinevates mõõtudes ja paksuses plaate ning mosaiike soovitab Allikmaa nii eramute kuivadesse kui ka märgadesse ruumidesse, seinale ja põrandale. Paksemaid plaate saab kasutada ka välisterrassidel, väliköökide põrandatel ja teeradadel, kuna travertiin on hea külmakindlusega. Tegemist on ka väga nägusa ja praktilise fassaadiplaadiga.

Entusiasmist ja armastusest looduskivide vastu alguse saanud Lossikivi OÜ müüb kvaliteetseid looduskivimaterjale alates põranda-, seina-, terrassi- ja kõnniteeplaatidest, trepiastmetest ning kivisillutisest kuni kivimosaiikide ja unikaalsete looduskivimaterjalideni. Lossikivi laos on ligi 13 000 ruutmeetrit erinevaid materjale ning valikus umbes 250-300 erinevat toodet.

Vaata: www.lossikivi.ee


Seotud artiklid