Päranduseks saadud korter tekitab endiselt segadust

Pärandvara, näiteks korter või maja, nende realiseerimine kinnisvaraturul tekitab endiselt päris palju küsimusi ning eelkõige tekitab arusaamatusi tehingu maksustamine.

Näiteks inimesed, kes soovivad müüa korterit, mis on saadud pärandvarana: kui korter on nende käes olnud kolm aastat, siis justkui peaks olema piisavalt aega kulunud, et tulumaksu enam ei peaks tasuma. Aga siiski, kui kõnealune korter ei ole olnud kliendi elukoht, siis kehtib selle müümisel endiselt tulumaksukohustus.

Vaatame üle, kuidas sellises olukorras toimida. Inimene, kes müüb pärandvara, peab üldiselt arvestama tulumaksu tasumise kohustusega. Samas on olemas ka erandid.

Näiteks:

  • Tulumaksuga ei maksustata pärandvara võõrandamisest saadud kasu, kui isik müüb kinnisvara, mida kasutas elukohana. Kusjuures, eluruumi kasutamist reaalse elukohana peab vajadusel ka tõestama.
  • Kui võõrandatavat eluruumi on kuni müümiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel, näiteks üüris omanik seda välja või kasutas firma kontorina, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

Väga tihti arvatakse, et müstilise kahe aasta möödudes kaovad paljud maksukohustused. Siiski, ka pärandvara puhul kehtib reegel, et kui inimene võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes. Kaheaastast tehingute vahelist aega loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Muide, kui teise elukoha müügist saadakse kahju, siis sellist tehingut arvesse ei võeta ning deklareerima ei pea, kuid tehingu dokumendid (soetamis- ja müügikulu) tuleb vähemalt viis aastat alles hoida.

Artikli allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo


Seotud artiklid