Tähtajatu üürileping, rohelus ja ökonoomsus ehk mida otsib Z-põlvkond kinnisvaraturult

Viimasel ajal on räägitud noorte kasvavast palgasoovist, aga milline on Z-generatsiooni ootus kinnisvaraturule? Portaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe ja Uus Maa Five Stars maakler Ly Johanson analüüsisid alla 27-aastaste noorte tarbijaeelistusi ja -käitumist kinnisvaraturul.

Kui eelnevatel põlvkondadel oli esimese kodu soetamisel abiks pangalaen, siis Uus Maa Five Stars maakleri Ly Johansoni sõnul ei soovi tänased noored endale liigseid maksekohustusi võtta. „Ülemaailmne trend näitab, et Z-generatsioon eelistab omamise asemel rentida, seda nii auto kui ka kinnisvara puhul. Noored soovivad paindlikkust, nad ei taha võtta suuri laenukohustusi ega olla ühe kohaga elu lõpuni seotud.“

Johanson lisas, et üürikodud on noortele meelepärasemad, sest pakuvad suurt vabadust – igal ajahetkel saab lihtsa vaevaga elukohta vahetada, olgu selleks teine linn või riik. „Asjade omamise ja end püsivalt kodumaaga sidumise asemel paneb Z-põlvkond rõhku maailma avastamisele ning heale elukvaliteedile. Seetõttu eelistavad noored üha enam tähtajatu üürilepingu võimalust.“

Ka Kinnisvara24 analüüs kinnitab, et Z-põlvkonda kuuluvad noored huvituvad eelkõige üürikorteritest. “Enamik noori ei üüri korterit üksi, vaid koos elukaaslase või sõpradega. Nii saab endale lubada paremas asukohas ja seisukorras üürikodu,” lausus portaali tegevjuht Urmas Uibomäe.

Üürikorteri valikul eelistatakse piirkondi, kus asuvad restoranid, pargid ja spordiklubid. Korterit soovitakse üürida pigem uusarendusse või renoveeritud, hea planeeringuga väiksemasse hoonesse. Kinnisvara24 otsingustatistika näitab, et oluliseks otsingukriteeriumiks on rõdu või terrassi olemasolu ja paljude noorte jaoks ka see, et üürikorteris oleksid lemmikloomad lubatud.

Siiski on Z-generatsioonis ka noori, kes soovivad kodu omada. „Kinnisvara ostmisel on määravaks eelkõige asukoht, kus oleksid vaba aja veetmise, sportimis-, ostlemis- ja meelelahutusvõimalused lähiümbruses. Lähtutakse 15 minuti linna kontseptsioonist. Kõik eluks vajalik peab olema kodu lähedal ja ideaalis nii, et autot ei peaks üldse omama,“ tõi Ly Johanson välja.

Soovitud piirkonnad elamiseks on kesklinn ja selle lähiümbrus suuremates linnades. Tallinnas tahetakse elada linnasüdame lähedastes asumites, et saaks liigelda ilma autota. Eelistatud piirkonnad on näiteks Kalamaja, Noblessner, Pelgulinn ja Kristiine. „Kuna noorema põlvkonna finantskirjaoskus on heal tasemel, siis ollakse valmis ostma kodu ülikoolide lähedusse, et tulevikus korter välja üürida,” ütles Urmas Uibomäe.

Noorte teekond kinnisvaraturul algab enamasti taskukohasema hinnaga uuemates hoonetes, ent uusarendusi nad reeglina endale veel lubada ei saa. „Z-noor ei soovi osta korterit 1960-1980. aastatel ehitatud paneelmajja,“ on nii Johanson kui Uibomäe veendunud. Uibomäe sõnul kardetakse, et maja renoveerimiskulud lähevad liiga suureks ja ost pole otstarbekas. Lisaks peljatakse keerulist asjaajamist. „Lagunenud välisfassaad langetab kinnisvara väärtust ja korterit võib olla keeruline maha müüa. Maja renoveerimistööd nõuavad aga aktiivset ühistut, kõigi omaniku nõusolekut ja korralikku investeeringut. Kuigi saab taotleda ka renoveerimistoetust, võib projekti juhtimine olla keeruline ning Z-noor pole sellest huvitatud,“ lausus Uibomäe.

Ly Johanson sõnul mängib lisaks maja vanusele kodu valikul olulist rolli ka ümbruskond. „Noored eelistavad piirkondi, kus on olemas täielikult väljaarendatud taristu, melu ja ka piisavalt parke, kus vaba aega veeta. Z-generatsioon on eriti keskkonnateadlik, eelistades looduslähedast asukohta ja energiasäästlikku kodu.“

Sellistele kriteeriumitele vastavaid kodusid kesklinna piirkonnas ja noortele sobivas eelarves päris keeruline leida. „Linnast paarikümne minuti kaugusel, näiteks Sauel või Laagri kandis, on võimalusi rohkem, ent sinna kolivad pigem värsked lapsevanemad, kahekesi elavad noored reeglina mitte,“ sõnas Johanson. Uibomäe lisas, et osad noored on valmis korterit ise renoveerima, et saada soodsam kodu kesklinnale lähemal.

Noortele meeldivad kodud, kus on kaasaegsed ja ökonoomsed lahendused. „Z-põlvkond, kes on üles kasvanud digitaalses keskkonnas, hindab tehnoloogilisi lahendusi ja kasutajamugavust. Hinnatud on nutika kodu kontseptsioon,“ on Ly Johanson veendunud. Korter ei pea olema suur, ent paindliku töömudeli tõttu eelistatakse, et ära mahuks ka mugav kodukontor.


Seotud artiklid