2024. AASTA ELUASEMETURU PROGNOOS: turu taastumine algab Tallinna magalarajoonidest

Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe ja Arco Vara analüütik Mihkel Eliste selgitavad, kuidas mõjutavad alanud aastal eluasemeturgu uusarenduste ülepakkumine ja euribori oodatav langus ühe protsendi võrra.

„Majanduses toimuvate negatiivsete arengute tõttu ma ei välista kinnisvaraturul aasta esimeses kvartalis mõõdukat hinnalangust kuni 5,“ prognoosis Eliste. Tema sõnul sõltub turu taastumine laenuraha odavnemise kiirusest ja ulatusest.

„Pangad prognoosivad, et euribor hakkab alates aprillist langema 3 protsendi suunas. Seega 100 000 euro suuruse keskmise eluasemelaenu puhul väheneb igakuine laenumakse umbes 55-60 eurot. See toob olemasolevatele laenuvõtjatele veidi leevendust ja loodetavasti suurendab järk-järgult uute tehingute aktiivsust,“ tõdes Uibomäe.

Arvestades üleüldist makromajanduslikku keskkonda ja sellega seotud prognoose, peaksid Eliste hinnangul jõudma positiivsemad arengud järk-järgult elamispindade turule aasta teisest poolest, kuid esialgu ei too see endaga kaasa märkimisväärseid muutusi. „Esimesena taastub magalapiirkondade korterite järelturg, kuna see on saanud alates üle-eelmisest aastast kõige enam pihta ning ka nende hinnad on teinud läbi suurima languse,“ ennustas Eliste.

Ekspertide hinnangul uusarenduste turg aga tänavu veel ei normaliseeru. Mullu vähenes Tallinnas uute korterite broneerimine võrreldes kolme aasta taguse tippajaga ligi 75% ning praegu on uutes kortermajades sageli umbes kolmandik elupindadest müümata. Eliste sõnul ei näe ta ka tegureid, mis praeguse nõudluse taseme juures sunniksid arendajaid uute korterite hindu senisest rohkem langetama, sest uute elamispindade pakkumismaht pole sisuliselt aasta aega enam suurenenud.

Ehituslubade taotluste ja väljastamiste arvu suurenemine viitab küll aktiivsele planeerimistegevusele, kuid teisalt on uusarenduste finantseerimine pankade poolt vähenenud ning üha rohkem lükatakse uute projektide ehitamise algust edasi. Kuna uute korterite ostjaid on vähem, siis pole Eliste sõnul neid otstarbekas varasemas mahus arendada.

„Osades Eesti väikelinnades on arendajatel juba tekkinud likviidsusprobleemid ja hoonestamata maadega seotud arenduste osas on ka Harjumaal pankroti- ja täitemenetluste hulk hakanud ootuspäraselt suurenema,“ tõi ta välja turu langusega seotud murekohad. Eelmise aasta lõpus hakkasid mitmed arendajad kahjumi vähendamiseks vakantseid kortereid suures mahus ka välja üürima.

Kuna üüriturul valitseb praegu ülepakkumine, siis ei saa ka loota, et üürihinnad hakkaksid enne sügist tõusma. Suve teises pooles hakkavad tudengid Tallinnas ja Tartus taas endale uut elamispinda otsima ning see kergitab veidi hinda.

„Väga pikas perspektiivis siiski üürihindade kasv jätkub, sest omanikud üritavad euribori tõusust suurenenud laenukulud lõpuks üle kanda üürnikele ning ka üleüldine inflatsiooniline keskkond avaldab üürikuludele mõju,“ ütles Eliste.


Seotud artiklid