Bigbank: kõrge EURIBOR soosib alternatiivina fikseeritud intressiga remondilaenu

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on kõrge ja edaspidigi kasvada võiva EURIBORi tõttu kalliks läinud kodulaenuintressid remonti teha soovivate klientide vaates muutnud igati atraktiivseks tooteks alates 7,9 protsendilise fikseeritud intressiga remondilaenu.

„Kodulaenuintressid küünivad praegu EURIBORi ja pangamarginaali liites tihti juba 6 protsendini ja võivad laenuperioodi jooksul veelgi kasvada, mistõttu on fikseeritud intressiga remondi- ja sisustuslaen sel aastal saanud inimeste jaoks igati kaalumisväärseks alternatiiviks, millega kodu värskendamist rahastada,“ rääkis Pechter. Soodsamaks teeb kinnisvaratagatiseta kuni 30 000 euro suuruse remondilaenu tema sõnul ka see, et Bigbank arvestab selle intressi laenujäägilt, mitte algselt laenusummalt. „Bigbanki puhul remondilaenul kasutuspiiranguid pole ja me ei kontrolli kuidagi, kas iga viimane kui euro läks ikka värvi või põrandaplaadi ostuks. Inimene saab ise vabalt otsustada laenusumma kasutuse üle. Tahab ta siis seda kasutada materjalide ostuks, töömeeste palkamiseks või hoopis soolaleivapeo korraldamiseks.“

Veel ühe kaalumisväärse variandina remondi finantseerimiseks soovitab Jonna Pechter kaaluda ka kodulaenu refinantseerimist, et selle käigus korraga laenusummat remondikulude võrra suurendada. „Refinantseerimine on lihtsaim võimalus kodulaenu intressi alandamiseks ja pakkumised selleks tuleks küsida mitmest pangast. Vähem teada on aga see, et refinantseerimise käigus saab laenujääki ka suurendada. Lisarahastus remondi- ja sisutustöödeks on Bigbanki jaoks kodulaenule igati sobilik kasutusotstarve,“ tõi ta esile.

„Öeldakse, et kodu osta on alati õige aeg, kuid selle ütluse õigsuse mõõdupuu on ainult see, millises elu staadiumis ja olukorras inimene parajasti on. Samamoodi on ka remondiga – selle vajalikkuse või vältimatuse saab selgeks teha ainult oma kinnisvara olukorda ja enda elukorralduse perspektiive ning rahalisi võimalusi analüüsides,“ kommenteeris Pechter arutelu selle  üle, kas praeguses majanduskeskkonnas on mõttekas kodu remonti kui suurt kulu ette võtta.

Pangajuhi soovitused parima remondiplaani koostamiseks

Põhiline nõuanne koduremondi ettevõtmiseks on kulutada piisavalt aega planeerimisele  ehk vana hea – üheksa korda mõõda, üks kord lõika. „Planeerimiseks kulutatav aeg aitab saavutada nii kvaliteetsema tulemuse kui hoida kokku raha nii materjalidelt kui töödelt. Küllap on meil kõigil isiklikest või lähedaste-sõprade remondikogemustest teada lugusid, mil kodus midagi parandada taheti, ilma eeltööd tegemata suure hurraaga olemasolev lahendus maha kisti või välja lõhuti ning siis selgus, et kõigepealt oleks tulnud täpselt välja selgitada materjalide tarneajad, töömeeste saadavus või vähemalt võtta mõõdud. Kui need sammud õigel ajal tegemata jätta, võib end leida lõhutud kodus, mille taastamise ajaline ja rahaline perspektiiv on rohkem kui ähmane,“ jagas pangajuht kogemust.

Tavaline on ka see, et eriti vanemates hoonetes kipub remonditegemisega minema nii, et plaan võib küll olla teha korda väike asi, ent kui vana viimistlus või pealiskiht lahti võetakse, siis selgub, et probleemid ulatuvad sügavamale ja algse pisiremondi asemel tuleb tegeleda kapitaalremondi alla kuuluvate töödega. Vastavalt paisub ka eelarve ning nihkub kaugusesse valmimistähtaeg.

Remondivajaduse saab Pechteri hinnangul jagada põhimõtteliselt kolme kategooriasse:

  1. a)Kapitaalremondid – kinnisvaral on sisuline ja struktuurne probleem, mis tuleb igal juhul lahendada, sest muidu muutub vara kasutuskõlbmatuks või selle väärtus langeb oluliselt  – on see siis vanad ja ohtlikud elektrijuhtmed, roostetanud ja lekkivad torud, mädanenud põrand, katkine või selgelt täiesti ebaefektiivne või konkurentsivõimetu hinnaga küttesüsteem; olematu või vigane ventilatsioon; tuult läbi laskvad ja soojaarved taevasse kergitavad aknad või välisseinad jne.
  2. b)Uuendus-taastamisremondid – kulunud põrandakatte, tapeedi, seinavärvi asendamine; vananenud sanitaartehnika või logiseva köögimööbli vahetus jne. On vajalik nii kvaliteetsema elukeskkonna saavutamiseks kui kinnisvara väärtuse säilitamiseks.
  3. c)Toredusremondid – lihtsalt parema emotsiooni ja seeläbi elukvaliteedi kasvu või vaheldussoovinimel tehakse pisemat või suuremat sorti värskendusremonti ja sisustuse uuendamist. Vara väärtuse kasvu ei pruugi see kaasa tuua, kuid kui selline investeering inimesel võimalik on ja teda õnnelikumaks teeb, siis miks mitte.

Remonti planeerides peakski esmalt (vajadusel eksperte kaasates) saama selgeks, kas elukohas on kapitaalsete asjadega kõik korras. Ja alles seejärel võib arutleda, kas kuskil võiks teha värskendusremonti või kas on võimalik kaaluda nö iluparandustesse investeerimist.

Eraldi soovitaksin pigem teha korraga ära suurem töö kui et kõike jupitada. Esiteks on tihti ehituslikud asjad omavahel seotud ning ühe töö tegemiseks tuleb ka teine ette võtta või vähemasti on mõistlik ja rahaliselt mõttekas neid koos teha. Kui jupitamisvajadus on tingitud ainult hetke rahapuudusest, siis kaaluksin laenu kasutamist remondi finantseerimiseks. Intressikulu on tihtipeale väiksem kui see summa, mis tööde jupitamise tõttu remondi kogukulusse kokku kuhjub. Lisaks veel stress ja ebamugavused, mis kaasnevad eluga pikaleveninud „töötandril“.

Täpse remondieelarve koostamine on tänastes majandusoludes veelgi vajalikum kui varasemal ajal. Ehitusmaterjalide ja sisustuskaupade hinnad on läbi teinud või tegemas suurt kasvu ja nende kättesaadavuse ning tarneaegadega on ikka veel probleeme.

Viimistlust ja nö remondi pealiskihti puudutavatest asjades peaks iga inimene vast ehituspoe müüja poolse konsultatsiooniga eelarve planeerimisega hakkama saama. Oluliselt keerulisem on aga nö konstruktsiooniliste või eritöid (vesi, elekter ja ventilatsioon) puudutava eelarve kavandamine. See maailm on tänapäeval juba nii keeruliseks ja eri variante võimaldavaks läinud, et tõenäoliselt ilma spetsialistita ei suuda tavainimene välja valida ei mõistlikumat lahendust ega kalkuleerida selle teostuse maksumust.

Reeglina õnnestub kõike väga odavalt teha vaid neil, kes ehitusvaldkonnas leiba teenivad, on ära proovinud tootjate erinevad lahendused ja materjalid ning seetõttu oskavad leida soodsaimad või vähemasti parima hinna-kvaliteedi suhtega tooted. Amatöör-remontijal see reeglina ei õnnestu. Väga-väga odavalt tehtu paistab enamasti ka väga-väga odavana välja ning kipub väga-väga kiiresti lagunema või oma ilmet kaotama. Kui inimene teeb remonti enda jaoks, siis peaks ju pigemini otsima kestvaid lahendusi. Kokkuhoid saab tulla eelkõige sellest, et guugeldamine või eksperdiga arupidamise tulemusel osatakse välja valida enda kodule/perele sobiv ning majanduslikult mõtekaim ehitus-viimistluslahendus ning  seejärel tehakse selle hankimiseks põhjalik hinnavõrdlus eri ehituspoodide vahel.


Seotud artiklid