Eesti kõige eksklusiivema kinnisvara ehk mõisatega tehakse aastas 3-4 ostu-müügitehingut – ka tänavu on juba mitu mõisa omanikku vahetanud. Uus Maa Kinnisvarabüroo ja portaal Kinnisvara24 tegid ülevaate praegu müügis olevatest mõisatest ja Eesti mõisate üldisest seisukorrast.
Uus Maa Luxum kinnisvarabüroo maakleri Lii Salusaare sõnul on mõis niivõrd eriline ja kallis kinnisvara, et on aastaid, kus üksi mõis ei vaheta omanikku. „Tavapäraselt tehakse mõisatega 3-4 tehingut aastas. Näiteks sai tänavu kevadel uued ettevõtjatest omanikud Norra mõis Järvamaal ning noor pere asus renoveerima Pärnumaal soetatud Polli mõisa,“ tõi Salusaar välja.
Mõisate portaali mois.ee andmetel on Eestis mõisaid kokku pisut üle paari tuhande. 100 aastat tagasi loendati 1245 peamõisat, 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi 600 karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame. „Neist hinnanguliselt viiendik on renoveeritud. Väga heas seiskorras on näiteks tuntud mõisad Keila-Joal, Palmses ja Kõuel, aga Eestis asub ka palju väiksemaid ja lihtsamaid mõisaid, millest hinnanguliselt 80% on renoveerimata,“ sõnas Salusaar.
Kinnisvara24 turundusjuhi Martin Matsbergi sõnul on kinnisvaraportaalis praegu müügil kuus mõisa. Neist parimas seisukorras on Ohtu mõis Lääne-Harju vallas, mille eest soovib omanik saada ka kopsaka müügihinna – mõis on müügil 2,5 miljoni euro eest.
Lisaks Ohtule müüakse hetkel viit tagasihoidlikumat või kehvemas seisukorras mõisa, mille hind jääb alla miljoni euro. Uut pererahvast otsitakse näiteks Jõgevamaal asuvale Kudina rüütlimõisale, mille seisukord sobib nii aastaringseks mõisaeluks kui ka majutusteenuse pakkumiseks. 17 toaga häärber koos mõisapargiga maksab 975 000 eurot.
Huvitav leid on Raplamaal asuv suurepärases seisukorras Kehtna mõis, mille müügihinnaks on 699 000 eurot. Täielikult renoveeritud 948-ruutmeetrises mõishoones on 21 tuba.
100 km kaugusel Tallinnast Lääne Virumaal Kadrina vallas on müügil Udriku mõis koos mõisapargi, kõrvalhoonete ja paisjärvega. Kompleksi hinnaks on 600 000 eurot ja mõis vajab täielikku renoveerimist.
Järvamaal, kus tuntud IT-ettevõtjad soetasid tänavu kevadel paarkümmend aastat kasutuseta seisnud Norra mõisa, on müügil teinegi mõis – 1785. aastal ehitatud Seidla mõis koos peamaja juurde kuuluvate hoonetega. Mõis, mille müügihinnaks on 350 000 eurot, vajab täielikku renoveerimist.
Sama hinnaga on müügil Loodna mõis Raplamaal, mille puhul hakkab silma kaunilt haljastatud aed. Hoone renoveerimisprojekt on pooleli.
Kuna mõisahooned on üldjuhul väga suured, sobivad need Matsbergi sõnul kõige paremini turismi- ja majutusteenuse pakkumiseks, aga sageli rajatakse omanikest pererahvale hoone ühte tiiba ka kodu. Paljud renoveeritud mõisad on kasutusel muuseumi, restorani, majutuse, spaa või meelelahutusasutusena, millest teenitud tulu investeeritakse mõisa taastamisse. Väga viletsas seisus mõisad seisavad sageli tühjana, kuid on ka kaasaegselt renoveeritud kauneid mõisakomplekse, mis on erakasituses ja neis on piiratud ligipääs külastajatele.
Salusaare sõnul on mõisa renoveerimine väljakutsuv ja kulukas ettevõtmine, mistõttu võib kõikide mõisaostjate puhul tuua välja ühise omaduse – tegemist on väga erilise missioonitundega inimestega, kes on enda südame asjaks võtnud mõisakultuuri Eestis säilitada ja edasi viia. „Enamik mõisatest on muinsuskaitse all ning nende restaureerimisele ja renoveerimisele on seatud kindlad ja tihti ka üsna karmid nõuded, mille eesmärk on pigem ajalooline taastamine kui täielik ümberehitamine. Mõisa renoveerimise rahastamisel saab taotleda erinevaid toetusmehhanisme ja renoveerimise tuge, kuid selle eelduseks on, et mõis oleks mingis osas avalikkusele avatud,“ tõi Lii Salusaar välja.
Eelkõige huvituvad Eesti mõisate ostmisest eestlased, aga ka teistest rahvustest inimesed, kes on Eestiga või siinse äritegevusega seotud. „Mõisa soetamine ei ole emotsiooniost, see on väljakutsuv kinnisvaraprojekt ja investeering tulevastele põlvedele. Iga mõisnik peab arvestama, et tema õuele ei satu ainult sõbrad ja pereliikmed, vaid ka palju võõraid inimesi, kes soovivad tunda ajaloohõngu ja nautida ilusat miljööd,“ rääkis Martin Matsberg.
