Kinnisvaraturul on seis sarnane olukorraga toidupoes – ostetakse seda, mida kindlasti vaja või mis on soodushinnaga ning kalleid emotsioonioste tehakse harvem.
Kuigi keskmistes ruutmeetrihindades suurt langust näha ei ole, on turu madalseis hoomatav tehinguaktiivsuse vähenemisega aastavõrdluses. Ja siin ei ole tegelikult midagi ilustada – oleme kinnisvaraturu põhjas ning jääme seda veel pikemaks ajaks kraapima. Tarbijate kindlustunne on madal ning „ootame-vaatame“ põhimõtet üha enam.
Kui reeglina peetakse kinnisvara kolmeks põhikriteeriumiks asukohta, asukohta ja veel korra asukohta, siis praegu asendatakse antud sõnad tihti pigem hinnaga. Kaubaks läheb vara, mis on laenuvõimekuse vaatest kättesaadav. Muidugi tuleb ette ka emotsioonioste ning kallima kinnisvara müüke, kuid sellist hoogu nagu näiteks poolteist-kaks aastat tagasi, sellel segmendil enam sees ei ole.
Seega tasub kinnisvara müües teha sama, mida eeldate toidupoes – et kaup oleks õiglase hinnaga ja tarbijale kättesaadav. Katsetamise aeg on läbi ning müüb vaid turuhinnale vastav vara.
Rääkides kinnisvaraturu perspektiividest ja võimalikust taastumisest, tuleb vaadata otsa reaalsusele majanduses, mille peegel kinnisvaraturg on. Enne, kui ebakindlus majanduses ei vähene, ei tee seda ka meeleolud korteri- ja eramuturul.
Tehinguaktiivsus languses
Eesti korteriturg septembris langes ning üle kogu riigi toimus maa-ameti andmeil 1742 ostu-müügitehingut (augustis 1932). Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1994 eurot, mis on 2,2% vähem kui augustis, kuid 2,7% enam kui mullu septembris.
Tehinguaktiivsus vähenes ka Tallinnas. Müüdi 662 korterit (augustis 682), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2805 eurot. Kui augustiga võrreldes kasvas hinnatase 0,7%, siis aastaga 1,4%. Tallinnas näeme üha enam hinnataseme stabiilsust ning muutused on jäänud pigem nii öelda statistilise vea piiresse.
Kui augustis mõjutasid Tartu statistikat enam uusarendused, siis septembris toimus taas langus. Nii müüdi 173 korterit (augustis 208) ning ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2315 eurot. Kui kuuga kukkus hinnatase 11,6% samas kui aastavõrdluses kasvas see 14,3%.
Pärnus müüdi septembrikuu jooksul 63 korterit (augustis 70), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1737 eurot. Võrreldes augustiga langes hinnatase 3,1% ning aastaga 5,8%.
Vastupidiselt teistele linnadele Narvas tehinguaktiivsus kasvas. Septembris vahetas omanikku 78 korterit (augustis 63), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 532 eurot. Võrreldes augustiga kasvas hinnatase 7,5% ning aastaga 2,1%.
Artikli autor: Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
