Krüptoraha pakub võimalusi kinnisvarainvestoritele ja koduomanikele

Krüptovaluuta ja kinnisvara kombinatsioon leiab Eesti turul üha laialdasemat kõlapinda, bitcoiniga tasumist pakutakse ka kinnisvarakuulutustes. Spetsialistid selgitavad, mida virtuaalvaluutaga kinnisvaravaldkonnas kaubeldes silmas pidada ja kuidas see toimib.

Krüptotehingutega teenitud tulu eest tehti üks maailma esimesi ja suuremaid kinnisvaratehinguid aastal 2014 Eestis, kui uus krüptomiljonär ostis bitcoinidega teenitud kasumi eest ühe miljoni euroga Malla mõisa. Krüptoekspert Asse Sauga näeb krüptovaluuta tulevikku Eesti kinnisvarasektoris ka täna helgena. „Meil on aktiivne krüptokogukond, kes arendab olemasolevaid ja mõtleb välja aina uusi krüptovaluuta kasutamise lahendusi, mida toetab Eesti digitaalne keskkond. Kinnisvaratehingute pool ja notareid puudutav vajaks aga rohkem innovatsiooni ning seal on veel palju võimalusi, kuidas tehnoloogia abil protsesse kiiremaks, mugavamaks ja turvalisemaks arendada.“

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on ka kinnisvaraportaalidesse tekkinud kuulutusi, kus objekti kirjeldusse on lisatud võimalus tasuda kinnisvara eest bitcoiniga. Ta ei välista võimalust, et ühel päeval kuvatakse portaalis hinnad eraldi ka krüptorahas. „Tehingutingimused on ja jäävad osapoolte vaheliseks kokkuleppeks, seega kui keegi soovib tasuda näiteks krüptos, siis meie kätt ette ei pane,“ lisas Uibomäe. „Kui portaali kasutajatel tekib laiem huvi, siis me ei näe probleemi otsingusse vastavat filtreerimise võimalust juurde tekitada.“

Ekspertide arvamused krüpto ja kinnisvara kombinatsiooni osas on aga vastakad. Domus Kinnisvara juhatuse liikme Jaan Liitmäe sõnul lisab krüpto tehingule liigseid riske, mida inimesed pole nõus koduostmisel võtma. „Kinnisvara ostmiseks kasutatakse sageli pangalaenu, mille saab tagastada laenuandjale eurodes. Laenumakseteks vajaliku raha teenime omakorda palgast või muust sissetulekust, mida makstakse ka enamasti eurodes või muus valuutas,“ lisas Liitmäe. „Teoorias võib krüpto kallineda ja rahalise omafinantseeringu ning hilisemate laenumaksete tegemist lihtsustada, kuid negatiivse hinnaliikumise tõttu mõjub see vastupidiselt ja krüptoraha väärtuse muutumist on väga keeruline prognoosida.“

Liitmäe sõnul on krüpto muutumine laiapõhjaliseks ja valuutaga võrreldavaks väärtusekandjaks ebatõenäoline. „Tänases rahandussüsteemis, kus tsentraalne rahapakkumise juhtimine käib keskpankade ja valitsuste koosmõjus, pole nende osapoolte huvides lasta läbi alternatiivraha turule elemente, mis vähendaksid pangandussüsteemi või valitsuste mõjujõudu,“ selgitas Liitmäe.

Samas usub Liitmäe, et nii kinnisvara- kui ka erinevad vallasvararegistrid võiksid pikemas perspektiivis plokiahela siiski kasutusele võtta. Sauga sõnul saab tänu krüptotehnoloogiatele rahast kaugemale vaadata, mille üheks näiteks toob ta tokeniseerimise. „Kinnisvara tokeniseerimise ehk tükeldamise teel saavad koduomanikud väikese tüki oma kodust maha müüa või näiteks üürikinnisvara investorite vahel ära tükeldada ja üüritulu vastavalt jaotada,“ selgitas Sauga. „Tänaseks on meil erinevaid kinnisvara krüpto projekte juba mitmeid ja olen ka ise kaasaasutajana ühes RedCurry.co projektis kaasa löömas. Loome kinnisvarafondiga seotud täiesti uut rahasüsteemi, mis on kaitstud nii hinnakõikumiste kui ka inflatsiooni eest ja tagatud ärikinnisvaraga.“

Sauga suunab algajaid investeerijaid aga ettevaatlikkusele: „Enne investeerimist uuri ja tee endale selgeks koht, kuhu raha paned. Krüptomaailmas on levimas ohtralt pettusi. Skeptiliselt tasub suhtuda igasugusesse pakkumisse, mis kiiret ja kõrget protsenti ning tulu lubab.“


Seotud artiklid