Selgus Mustvee linnakeskuse arhitektuurilahendus

Mustvee Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud Mustvee linnakeskuse arhitektuurivõistluse võitis ideekavand „Mustvee peenrad“ büroolt Arhitekt Must. Võidutöös pakkusid arhitektid Mustvee linnapildi tugevdamiseks välja mitmeid lahendusi, sh pargiliku keskväljaku, jõeäärsed promenaadid, kalapüügiterrassid, vabaõhu spordiplatsid ja ujuma minekuks mugavad terrassilaudisega kaetud teerajad ning jalakäijatele liiklemiseks paremad võimalused. 

Vallavalitsuse esindajate sõnul on Mustveel probleemiks, et keskväljak ei ole välja kujunenud ja viimase 50 aasta jooksul pole linnapildis üldiselt suuri muudatusi toimunud. Suur perspektiiv on sadamaalal, kuhu on ka palju panustatud ja mis koos jõeäärse alaga on viimase 15 aastaga kõige rohkem muutunud, kuid ühtne linnakeskuse kontseptsioon on seni olnud vajaka.

“Otsisime laiemat, läbimõeldud  vaadet. Täna on linn tõmbekohaks ainult suvel, mida soovitakse veelgi tugevdada, kuid septembri lõpust kevadeni, mil järv jääst vabaneb, on väga vaikne periood. Linna keskosa arendamine avaks loodetavasti tee rohkematele, aastaringsetele tegevustele ja tooks linna ka rohkem inimesi,” selgitas Mustvee vallavanem ja žürii esimees Indrek Kullam.

Võidutöö puhul hindas žürii seda, et autorid on olemasolevasse keskkonda üsna vähe sekkunud ega näe ette suuri muudatusi – kahanevate asulate puhul on see hea lahendus. Autorid on tabanud Mustvee mastaapi ja lähenenud ülesandele tundlikult ning sidunud linnakeskuse üheks tervikuks.

Võidutöö “Mustvee peenrad” autorid on arhitektid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo. Arhitektide pakutud pargilikult mõjuv keskväljak seob rannaala ja linnakeskuse omavahel kokku ning pikendab rannapargi Mustvee jõe ja olemasoleva sadamahooneni. Väljakust astuvad üle autotee kaks ülekäigurada, mis viivad mööda sillutatud teed bussijaama ja kultuurikeskuseni.

Bussijaama esine muutub jalakäijate alaks, kuhu mahub ka igapäevaselt toimiv turg. Jõe äärde tekib valgustatud promenaad, mis seotakse olemasolevate kergliiklusteedega. Kultuurikeskusest lääne poole jäävad kolm jõe peale ulatuvat ja jalakäigutee pikendusena mõjuvat terrassi, kus saab istuda ka jalad vees või püüda kala.

Sadamahoone ümbrus korrastatakse ning selle kõrvale tekib purskkaevuga väljak, korvpalliplats, metsaalune välijõusaal ja sportlik seiklusrada lastele. Promenaadist teisele poole jäävale liivaalale on kavandatud rannavõrkpalliplatsid. Ranna ühendavad linnaga üle promenaadi astuvad teerajad, millest kolm saavad alguse väljaku äärtest ja rannametsast ja on kaetud terrassilaudisega, viies otse vee äärde – sealt on mugav otse ujuma minna. Mööda muuli kulgeva jalakäigutee lõpus on uus asukoht Mustvee sümbolile – Neptuni kujule. See saab olema hea pilditegemise koht ja muuli tipp kujuneb nii ka uueks jalutamise sihtpunktiks.

Arhitektuurivõistluse preemiafond oli 25 000 eurot.

I preemia (9000 eurot) sai ideekavand “Mustvee peenrad”– autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo (Arhitekt Must).

II ja III preemiad (mõlemad suurused 6000 eurot) jagunesid võrdselt kahe võistlustöö vahel – “Koidik” (ühisosalejad Artepolitan ja Aruna-Ehitus, autorid: Aleksandr Barabanov, Anastasiia Karavaieva, Andrei Pleskatšjov ja Marija Blinova) ja “Veelahkmel” (F+A maastikuarhitektuur OÜ, autorid: Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping, Tõnu Laanemäe).

Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat, mõlemad suuruses 2000 eurot. Need läksid võistluskavanditele “MUSTVÖÖ” (stuudio TÄNA, autorid: Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Kertu Johanna Jõeste ja Tristan Krevald) ja “VEERE KESE” (Tajuruum, autorid: Edgar Kaare, Helen Narusberg, Kärt Reedi ja Sten Juur).

Võistlus korraldati EV100 „Hea avalik ruum“ jätkuprogrammi raames, mida rahastavad kultuuriministeerium, rahandusministeerium ja kohalikud omavalitsused. Mustvee arhitektuurivõistlus oli 33. programmi kaudu korraldatud arhitektuurivõistlus.

Võistluse žüriisse kuulusid Mustvee vallavanem Indrek Kullam, abivallavanem Reili Tooming ja valla õigusnõunik Marju Soop, EALi esindajatena arhitektid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann ja Maarja Kask ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajana Ülle Kunnus.

 

 

 


Seotud artiklid